Confused

Christmas time

Jõulud

KAUNEID PÜHI KÕIGILE!!

Lisan siia mõned pildid pühadest ja kinkidest:

Päkapikk

Meie kuusk

 Kinkekaardid vanaemale-vanaisale

 Kink isale - Pöörane alias

 Kristeli kink

Kristeli kindad, seest fliisiga

 Ema pakike, kus sees olid...

... KINDAD

Ning kullast süda, näitamaks kui väga teda armastatakse

 Kaart vanaemale

 Kaart vanaisale

Kaart Marysele 

Surnuaed oli ka täna vapustav, eriti kui minna pimedas sinna. Nii ilus. Mulle meeldivad need küünlad, mis täidavad surnuaeda ja inimesed käivad oma lähedasi mälestamas. Võrratu paik nii hingedepäeval kui ka jõuludel. Kahju, et mul polnud fotokat kaasas, oleks hea meelega pildistanud seda maagiat, mis sealt õhkus.

Tädi pool oli ka sel aastal väga tore. Sai nalja, sai mängida, sai süüa.. Elf ja Brita olid armsad :)

 Mõnusad jõulud

Emma ja Elf

Brita, Emma ja Elf

TAHAN VALGEID JÕULE!!!

The last show

Sel aastal toimus viimane kabaree. Ootasin sellest midagi suurt ja vaimustavat. Pilet oli ka eelmistest aastatest kallim, kuid pidin kohutavalt pettuma. Nägin küll mõnda tuttavat, kuid tore seal just ei olnud. Oleks saanud selle raha eest ka miskit muud huvitavat teha. 

Nimelt oli kogu üritus väga halvasti üles ehitatud, kavad olid igavad. Tegelikult oli ka teema igav ja suurt miskit vaadata polnud. Teemaks siis televisoon. Mis ma neist saadetest seal ikka vahin? Eriti kui need on nii halvasti ettevalmistatud või ei meenuta just toda saadet nt. Krimi oli pigem nagu Võimalik vaid Eestis või Võsapetsi saade ning Võimalik vaid Venemaal oli pigem nagu Krimi või muu kuritegevusega seotud saade. Ainukesed etteasted, mis tegid nalja olidki aanumber ja õpetajate etteaste. Ülejäänud meenutasid mingil moel eelmiseid aastaid ja ka meie kavasid ja isegi laule. Seega valmistas suure pettumuse. 

Ning kui igal aastal on ikka laua peal head ja paremat, siis seekord oli paar mandariini, mida kohe kindlasti kaheksasele lauale ei jätku ning mõned präänikud. Ja muidugi polnud ainukesena meie laual juua. Kõige parem on see, et nemad võivad muuta, kuidas lauad asetsevad ja kus meie istuma. Meie õige laua koha said hoopiski teised, miks siis üldse valida kohti kui ma nagunii ei saa seal istuda, sest te muudate kõike??

Kõige tipuks kukkusin ma veel trepist ka alla, mida on siiani veel tunda. 

Nii et ütleks, et oma ajaga oleks saanud ka paremat teha, samuti rahaga. Kahju on, et ma läksin ja just seda üritust toetasin. Midagi erilist ja vao effekti seal küll polnud.

Sünni ja surma vastu ei ole rohtu, ainus võimalus on vahepealset aega nautida.

 Enamik inimesi sureb, olemata surmaks valmis — just nagu nad on ka eland, olemata selleks valmis! 

Elu on liiga lühike, iga päev kodust välja astudes ei tea me, mis meid ees ootab. Seega tuleb igast päevast viimast võtta, unustada oma pahameel, andestada ning oma lähedastele ja kallitele inimestele näidata kui väga me neist hoolime, sest mitte keegi ei tea, mida tulevik toob ja kuna on meie aeg minna. Tahame me või ei, õnnetusi juhtub ikka ning inimesed hukkuvad kuigi nii poleks pidanud üldse minema. Tekib mõte, et kui olukord oleks teine olnud, miskit juhtunud või see inimene polekski kodust välja astunud, oleks kõik teisiti läinud. Oluline on olla õnnelik ja lähedastega hästi läbi saada. Hiljem oma öeldut või tehtut kahetseda on juba hilja. Hinge jääb täitma tühimik ja süütunne, mis ajaga ehk vaikselt hakkab kustuma, kuid kummitab elupäevade lõpuni. Hindame parem kõik elu ja armastame inimesi enda ümber!

Mmmmmmõnus!

Jõulutunne on meis!

Tegime täna Kristeliga piparkooke, niii head! See lõhn, mis meie kodu hetkel täidab on nii mõnus ja jõulune. Enne täitis meie kodu ka mandariinide lõhn, nüüd domineerivad piparkoogid roosa glasuuriga :P

Jõuluaeg

Ma vist olengi puhta hulluks läinud kõigega, mis mu ümber toimub. Või tõesti imeline jõulutunne on detsembri algul ka minuni jõudnud ja nüüd ei suuda ma oma rõõmu piirata. Vähemalt täna jõudis jõulutunne ka minu hinge! Nädalavahetusel sain oma esimese kingi valmis, sinna tuleb veel väike lisa, eks kui kingid kõigil käes, siis lisan pilte ka. Täna käisin veel kahel kingil järel ning homme ostan oma loosipaki ära. Ja siis on veel üks kink, millele on mõte olemas, aga loodame et saab teoks ka :) Riputasin jõulutulekesed, õigemini punased südamekesed ka üles ja otsisin oma päkapikukese kapile istuma ja mütsi välja :P Nüüd oleks veel lund vaja ja talvesaapaid, sisi oleks juba täitsa hea. Libe juba on, uisutada saab. Hea mõte tekkis mul ka selle aastase jõulupildiga, kahjuks pole meil saani, nii et teoks see ei saa. Nii kurb :/ Aga tuleb uus ja parem plaan!

Teie päkapikuke.

Taevas mu kohal on süsimust ja tormine,

ükshetk peab sealt ka valguskiir paistma ja taevas 

selginema. Jään seda aega ootama!

**** *** !!!

Alati heale päevale järgneb SITT päev!!

JA NII ONGI!

Nimepäevake

Tore nimepäeva kink, tegin loodusturismi eksami edukalt ära, isegi täitsa hästi! Võibolla olen natuke pettunud, et oleks saanud ka paremini, aga läks kuidas läks .. :) Rahul olen ikkagi ja tehtud sai ka!! Üks aine jälle vähem!

On ilus nimepäev!

LUMIII

Elvas igatahes sajab täna lund, tegelikult lubati ju, et esmaspäeval sajab. Päris mõnus on, kuigi ma veel ei tahaks oma talveriideid välja otsida ja saapaid ostma minna. Aga siiski on valged jõulud ilusad! Esimene lumi ju nagunii maha ei jää vaid sulab kiirelt.

Live your own life, leave me alone!

It’s not needed to point out someone’s flaws.

It’s not needed to point out someone’s mistakes.

It’s not needed to bring up someone’s past.

It’s not needed to tell someone how to live their life.

It’s not needed to constantly tell someone the bad things about theirselves.

It’s not needed to always correct people.

It is not needed to put people below you and critize their life and the way they live it.

Viimasel ajal olen saanud palju kutseid peole või küsimusi, et miks ma sind eile peol ei näinud... Ilmselgelt sellepärast, et mul pole tuju peol käia, see aeg on kuidagi selja taha jäänud. Naudin seda, et ma saaks kodus olla ja tegeleks tähtsate asjadega, mitte et oleksin zombie ja kõik kohustused jäävad järgmisel päeval tegemata. Mõni küsija on isegi nii ülbe, et julgeb mind sõimata mõttetuks ja igavaks, kes oma elu ei ela. Aga seda ma teen, elan oma elu, aga teisti kui teie! Mul pole vaja alkoholi ja pidu, et end hästi tunda. Ma pean jõudma oma asjadega õigeaegselt valmis, muidu kuhjubki liiga palju kodutöid ühele päevale kui ma varakult ei alusta ja siis olen ma omadega ummikus. Võibolla mõni teist suudab tõesti 4 erinevat kodutööd teha 1- päevaga, siis mina seda ei suuda ja ei tahagi asju viimasele minutile jätta (vähemalt mitte kõiki asju).

Hoolige endast ja teistest!

Viimasel ajal on juhtunud nii palju õnnetusi. Nii kurb on vaadata uudistest, et jälle on kaotanud noor, terve ja ilus inimene elu mingi mõtlematu teo pärast. Liikluses peaks olema väga tähelepanelik eriti praegusel pimedal ajal, kindlasti peaksid jalakäijad helkurit kandma ja kõndima õigel pool teed, et teie helkurit ka näha oleks!! Sellega olete teinud omalt poolt kõik, et autojuht teid märkaks ja arvestaks teiega. Praegu on nii palju õnnetusi metsloomadega, kes pimedas liiguvad, tuleb olla tähelepanelik ja ohtlikes kohtades kiirust alandada. Palun ärge istuge purjus juhiga autosse, see on enda surmaotsusele allakirjutamine. Iga noore, aga ka vana inimese elu on oluline ja kellegi jaoks kallis. Teie kaote, aga jätate endast maha omale kallid inimesed, kes peavad edasi teieta elama.. Nii et kõik palun mõelge enne kui te välja lähete, et keegi teid järgmisel hetkel ei peaks taga nutma.

ÕPPIGE PARKIMA!

Tekib küsimus, et kust inimesed on load saanud ja miks nad parkida ei oska. Olgu, ka minul on parkimisega raskusi, koolis sai seda vähe tehtud, aga vähemalt ma tean, kuhu tohib parkida ja kuhu mitte ning kui ma end välja ei keera siis pargin mujale, et ei tekitaks teistele või endale kahju! Maaülikoolis tundub, et inimesed ei tea, kuidas parkida. Vahel tõesti pole kohti, aga kui ikka näed palju vabasid kohti on ja kellegi autod laiutavad väljasõidu teel nii et neist mööda ei pääse, siis ajab see ikka harja punaseks. Mis mõttes sa paned tee kinni, mis õigusega? Kust ma siis peaks sõitma, keelumärgi alt välja? Jah, neid olukordi on ette tulnud! Kahjuks on ka autosid vastu tulnud ja veidi nõme olukord, aga ma ei saa miskit parata, kui ma mööda ei mahu ja oma autot ära kriimustada ei taha. Või et te pargite teised inimesed kinni, ilusti risti oma auto teiste taha, ma ei keera sealt välja ega mul miniautot pole! Heal juhul ehk tõesti suure nikerdamisega saab hakkama, aga miks ma pean oma aega sellele raiskama?? Samuti pole vaja laiutada üle kahe koha, see probleem on rohkem küll kortermajade ja poe parklates, aga miks ei võiks üritada ilusti parkida, et teistele ka ruumi jääks. Teistega üldse ei arvestata, aga teiega peavad kõik arvestama!

Hakkaks ka hea meelega kõiki valesti parkinud autosid kaunistama ilusate kirjakestega! Äkki juhid võtaksid õppust?

Värviline sügis

Piisad

Roosike

Värvide mäng

Soomaa matk. Ei, RISTIMINE!

Igal sügisel pidi toimuma Soomaa matk esimesele kursusele. Matk oli kahe päevane (27-28sept). Kavas oli esimeseks päevaks lõunasöök ja kanuu matk. Teiseks päevaks raba matk. Kus ma endale asju kaasa tassisin, et kui ma jumala eest vette käin, siis mis minust järele jääb, külmun ära. Kohale jõudes, mis tuli aga välja. Esimene päev on meie RISTIMINE. Keegi ei uskunud seda, kuna meil ju oli ristimine, millest küll osad kõrvale hiilisid, aga see oli ikkagi nii hea ristimine, väike orienteerumine Tartu linnas ja pärast pidu. Nüüd siis, aga kõigi rõvedustega retsimine. Maja juurde pääsesime me ainult üle rippsilla, mis nii hullult liikus, et seal kõndida kõigi oma kompsudega oli jube. Mu peas keerles vaid mõte, mis siis saab kui keegi sillalt alla käib ja see katki läheb, kuidas me siis üle saame.. Õnneks seda siiski ei juhtunud. Ülesandeid oli meil palju kavas. Mõni ägedam kui teine. Õhtul istusime toas, mängisime ringmänge, isegi seletati ära kuidas üks või teine käib, kui praegu hakkan mõtlema, siis ega väga ei mäletagi, mida või kuidas.. Lõpuks kobisime magama, lükkasime 3 pisikest voodit kokku ja magasime seal seitsmekesi.
Õhtu oli lihtsalt võrratu. Alustades udust, mis üha tõusis ja mattis maad. Lõpetades süsimusta tähtedest särava taevaga!
Hommikut alustasime pudruga ja matkaga rabas. Mis venis ja venis. Ma olin lõpuks nii väsinud, et ei jõudnud sammugi astuda. Need räätsad on ebamugavad, ma astusin endale kogu aeg teise jala peale ja oleks nii mitu korda ninali käinud (õnneks juhtus see vaid korra ja Marys ulatas mulle oma abistava käe).
Tagasiteel oli jube uni, Kaisa ja Elis magasidki, Aljona oli niisama vait, õnneks Karola rääkis minuga nii et hoidis ärkvel.

Mu uued kursaõed - Karola, Aljona, Kaisa,.., Elis.

 Meie kursus, vähemalt osa sellest.

 Rippsillake ja mina muljetamas emaga.

Üks uks sulgub, kuid teine avaneb..

Ma olen väga-väga laisk olnud ega pole viitsinud siia miskit kirjutada. Kõik mu tuttavad ju teavad, millega ma tegelen ja kellel huvi on, see küsib. Ega ma miskit suurt teinud ka pole.
Üks tähtis asi oli 12.klassi lõpetamine. Peale seda saatsin oma ülikooli avaldusi laiali ja jäin vastuseid ootama. Ega ma miskit tarka suvel teinud, üritasin puhata, töötasin, veidi ka sõbrannadega ja loomulikult kutiga. 2 nädalat veetsin üksi! See oli mõnus, olin iseenda perenaine. Ainult õhtuti oli jube pimeduses olla, Elfike oli ka rahutu, ajas mind öösel muudkui üles ja nurus pai, ärkasin tihti üles ja avastasin et ta istub mu ees ja vahib mind. EI tea, kas kontrollis kas ma ikka elan veel?
Suve tipphetk oli mu tüdrukutega Rakveres käik. Kristiina veetis öö minu pool, linnast korjasime Helina ja Kristina peale ja sõit võis alata. Rakveres saime Hannaga kokku ja tšillisime linnas. Käisime veel Põhjakast läbi ja alustasime sõitu mere äärde.

Rakvere

 Tarvas

Hannaga

Kõht täis, lesisime rannal ja kuulasime lainete kohinat. Otsustasime jalutama minna piki rannaäärt. Kui mõnus! Tegime mõned klõpsud ka! Meri oli väga ilus, luiki oli nii palju. Lained väga suured polnudki, kuigi oli suve lõpp, siis inimesi, kes ujuma läksid oli palju. Meie jaoks oli vesi ikka jube külm.

Kell lähenes, aga juba 16.30nele, nii et pidime pakkima hakkama ja sõitsime Arma ratsatalu poole. Kus saime hobused ja sättisime nad valmis. See oli mu elu üks parimaid ja lõbusamaid ja toredamaid päevi. Ratsutada mererannal, edasi metsas, ronida üle puude, võsas kaasas kaks varssa, kes jäävad maha ja siis suure jooksuga järgi tormavad. Või rahulikult kõndides, kuuled krabinat kõrval ja näed kitsekest jooksmas. Super elamus! Kindlasti tahaks kunagi korrata!

Kõigepealt sain ma Maaülikoolis keskkonnakaitsesse sisse, aga kohe kui avanes võimalus siis vahetasin selle ikkagi oma esmase valiku - loodusturismi vastu. Mingi aeg oli mul suur tahtmine hoopis Tervishoiu kõrgkooli saada, kui aga 2 päeva enne aktust teatati, et ma sain tervisekaitse spetsialisti õppima, siis ma loobusin sellest. Algul pani ema mu kahetsema oma valikut. Kuid hetkel olen ma kindel, et tegin õige valiku.
 Ja nii ma siis õpin Eesti Maaülikoolis loodusturismi esimesel kursusel. Mu kursakaaslased on parimad. Ma tõesti ei liialda. Me oleme nii sarnased ja saame kõik väga hästi läbi. Iga päev, mis ma nendega veedan on täis naeru ja rõõmu. Nad lihtsalt teevad mu õnnelikuks. Nii et mul on suur au olla just nende kursaõde ja veeta nendega aega!
Igatsen ma ikka oma 5 tiburulli gümnaasiumist, kahjuks me just tihti ei trehva. Kõik on kooliga hõivatud või just naudivad kooli poolt antud vabadust (khmmkhmm mina see). Meil jääb ikka hunnikuga loenguid/seminare ära ja nüüd hakkavad osad veel lõpule jõudma, seega jääb tunde, mille koolimajas veetma pean üha vähemaks ja saan muudkui varem koju. Või lihtsalt ei soovi ühe loengu pärast sõita Elvast Tartu. Aga küll kunagi ka meie näeme. Peab selle aja leidma.
Mina olen õnnelik ja rahul oma valikutega! :)