Saturday, December 31, 2011

Thursday, December 22, 2011

Kabaree..





Teemaks sel aastal EUROVISIOON!


Meie klassi 3 riiki:








Venemaa kavaga me ka võitsime! :) Oleme ise väga õnnelikud ning uhked!

Õnn on see kui sul on super klass!



Eile oli parim päev kooli lõpuks sel aastal, kõik oli nii super! Nimelt oli meil 2 klassijuhatajatundi, saime palju kooki süüa ja niisama lobiseda - Meie klassijuhatajad Anne ja Kadri küpstasid meile, Adelheid ja kaksikud tegeid ka kooki, mina ja Anne-Mai tegime viineripirukaid. Vaatasime ka kabaree etteasteid. Klassijuhatajad reetsid meile, et saame kabaree võidu eest karika! Ülilahe! :) Päeva parimaks üllatuseks oli Agneli, kes tuli Inglismaalt koju. Tema nägime tõi pisara silma, ma tõesti igatsesin teda kohutavalt! Samuti käis meie vana klassijuhataja 10. klassist Kristi meil külas, koos oma 3. kuuse poja Harriga. Nii rõõmus laps, ainult naeratas meile :) Klassijuhatajad lubasid meid kinno viia, kui õpetajad ära räägime ja minema saame. Seda me ka tegime. Nii et jõudsime 12.15 seansile. Käisime vaatamas ''Vanaaasta õhtut''! Minu arust nii hea film! Igatahes oli kõik super :P Jäin rahule viimase päevaga. Saaks nüüd vaid puhata ka, oleks tore.

Ma tahan karjuda. Karjuda maailmale, et mina enam ei suuda.






Elu on liiga keeruline ja ebaaus. Ma olen nii tüdinud kõigest, ainult halbu asju juhtubki viimasel ajal. Ma ei jõua enam, kuna olen väsinud kõigest! Tahaks lihtsalt kõik unustada ja puhata, aga seda ma ei saa, ei suuda.

Kaotasin hiljuti lähedase, ühe kõige parema sõbra, kes mul olnud on! Nimelt siis heitis Ruudi hinge 16.12.11. Õhtul me õega veel kallistasime ja musitasime teda, aga hommikul ärgates ta süda enam ei löönud, ta ninast ei puhunud külma õhku mu käele, ning ta ei pahandanud minuga, kui teda puudutasin. Ma lihtsalt istusin puuri ees ja nutsin. Vähemalt on hea teada, et ta polnud üksi. Elf oli õhtul mu toas, istus puuri ees. Mingi hetk ma viskasin ta välja, kuna ta häiris mind, aga ta tuli tagasi ja jäigi siia. Ma olen Ruudit 8+ aastat armastanud ja armastan edasi ka! Ta on alati killuke minust! Ning ma jään alati ta vempe ja käitumist igatsema. Mu südames ja toas valitseb tühjus. Tunnen, et miskit on puudu. Paaril õhtul kui hakkan magama minema ja köögist möödun, tuleb meelde, et oih jälle unustasin Ruudile süüa panna, aga siis tuleb ka kurb tõsiasi meelde, et teda pole enam minuga. Ta ei paku mulle enam kunagi seltsi ja rõõmu. Ma ei saa teda enam kunagi silitada ega musitada. Ta ei jookse mu pealt üle, ning ei näri mu vihikuid ja õpikuid, ta ei tekita mu tuppa prahti, ega istu aknalaual, voodil või kapi peal. Ta ei torise enam mitte kunagi minuga, ega nuru mitte kunagi enam maiuspala! See kõik teeb nii haigelt ja sööb mind seest. Ma tunnen, et olen alla andmas. Ma lihtsalt ei jõua enam. Aga ma ei saa valmistada pettumust neile, kes minusse usuvad, ning pean üritama tugev olla. Mis siis, et kõik jookseb allamäge. Seega pean ma end kokku võtma ja üritama tugev olla. Kuigi kõik teeb nii haiget!

MA ARMASTAN SIND ALATI!

PUHKA RAHUS.

Thursday, December 8, 2011

Naine roolis - Auto kraavis??



08.12.11! See oli nii super! Mõnes mõttes. Sõidud lähevad mul nii ja naa. Kord hästi, kord halvasti. Kõik sõltub tujust ja päevast..
Kella 13.00 sõit oli masendav. Mul suri auto väga palju välja. Pean miskit ette võtma, et see välja ei sureks!
Õhtul oli mul Piretiga pimeda sõit ka. Tegime vanal ARK'i platsil helkuri testi, ning siis sõitsime edasi Kambja poole. Piret ütles Aivole, et too peaks minu peale karjuma, et auto välja ei sureks. Aivo vastas talle selle peale, et naiste peale ei saa karjuda, et poiste peale, kes endast liiga palju arvavad nende peale tohib, aga naiste ei. Sest naistel läheb kõigega nagunii kauem, nad on aeglasemad. Veel lisas, et kui eksamineerija ütleb meile, et sõitsime tublisti, siis ta päris nii ei arva. Hakkasime Piretiga naerma, ning mõnitasime natuke Aivot. Nüüd teame, et kui Aivo ütleb tubli või super, siis päris nii pole! Piret rääkis talle ka sellest, kuidas me arutasime, mis siis saab kui Aivo meid Kambjasse jätma peaks. Piret lubas siis auto kõrval joosta mina kukil! Siis kui tagasi sõitsime hakkas Piret segast ajama ütles, et ma jõin seal taga. Mina vastasin: ''Kes siin täisealine on?'' Piret vastas: ''Mina... Aivo ka!''. See peale vastas Aivo: ''Olen vist jh!'' Naersime seal kolmekesi:) Tagasi kooli juurde jõudes, palus AIvo Piretil ulatada endale mapi. Järsku Piret ütles: ''Sa andsid mulle särtsu!'', Aivo vastas selle peale naerdas: ''Mis teha, ma olen särtsakas poiss.'' Igatahes nii lõbusat sõitu pole ammu olnud. Piret pidi jõululaulud ka kaasa võtma, aga unustas!
Ootan põnevusega uut sõitu. Koos sõita on tore, ma karda seda päeva kui peaksin täitsa üksi sõitma.
Ilm on nii ilus! Lund sajab. Mõnusalt valge on kõik. Kahjuks ei taha ma veel lund, kuigi jõulud võiksid siiski valged olla. Tahan enne load kätte saada. Aga aega läheb, kui mu sõidu veel edasi nii ebaõnnestuvad, saaks ma sellest väljasuretamisest jagu oleks kõik ok:)