Musid

Minu kullakesed, kõik olete kallid:)

Vihkan, vihkan, vihkan..

Ma vihkan KÕIKE, absoluutselt kõike.
Ma vihkan..
.. Ennast.
.., Et iga päev saan sõimata.
.., Et mu elu on nii sitt.
.., Et te ei lase mul rahus elada, teete kõik, et ma tunneksin ennast halvasti.
.., Et te iga asja kallal norite.
.., Et kõigis asjades olen mina süüdi.
.., Et ma olen nii üksik.
.., Et kõik kallid inimesed on kaugeks jäänud.
.. Kooli ja õppimist.
.., Et Sind pole enam!
.., Kõige rohkem vihkan seda arvutit ja internetiühendust. Aga eks meil ole vastastikku vihkamine.
.. Seda, et nii saamatu olen. Just saamatu, teie pärast jääb siuke tunne, ma tunnen, et ei oska midagi ja miski, mida ma teha üritan ei tule välja.

Vihkan kõike. Vahel jääb tunne, et keegi ei hooli minust, kõigil on suva.. Ükskõik, mis ka ei juhtuks, kõigil oleks suva, keegi ei hooliks. Kuid ometi ei taha ma seda uskuda, et keegi minust ei hooliks.
Kuidas ma tahaks ära, ära kaugele.. Kuskile, kus keegi ei tõmbleks, pahandaks ja kõik oleksid sõbralikumad ja hoolivamad.
Ausalt mul on nii kõrini.. Kõrini sellest, et temind nii kohtlete nagu ma oleks üks tükk SITTA ja muud midagi! Kui te tõesti hoolite, näidake seda rohkem välja! Sest ma tõesti kardan, kardan, et teen endale viga..
Vahel tahaks surra ja vaadata paljud tuleksid mu matustele ja kes hoolivad ja armastavad rohkem kui seda välja näitavad, kellel oleks kahju. Kuid kui sa juba surnud oled, siis tagasi teed pole!
Igaühel on ettenähtud mingi saatus, kuid ma ei mõista, mis on minu saatus. Tunda ennast halvasti, mõelda kui halb kõik on ja mõelda kuidas seda kõike lõpetada??
Ma ei saa iga oma väiksemat probleemi sulle kurta, minu sitt söögu ise seda, sul omad jamad. Kuid ikkagi sinu toetus, lohutus ja kuulamine on minu jaoks tähtsad! Aitäh sulle!
Hoidke inimesi, kellest hoolite! Vaadake, et nad oleksid õnnelikud ja ei teeks pahandusi. Aidake, kaitske ning toetage neid!