Soomaa matk. Ei, RISTIMINE!

Igal sügisel pidi toimuma Soomaa matk esimesele kursusele. Matk oli kahe päevane (27-28sept). Kavas oli esimeseks päevaks lõunasöök ja kanuu matk. Teiseks päevaks raba matk. Kus ma endale asju kaasa tassisin, et kui ma jumala eest vette käin, siis mis minust järele jääb, külmun ära. Kohale jõudes, mis tuli aga välja. Esimene päev on meie RISTIMINE. Keegi ei uskunud seda, kuna meil ju oli ristimine, millest küll osad kõrvale hiilisid, aga see oli ikkagi nii hea ristimine, väike orienteerumine Tartu linnas ja pärast pidu. Nüüd siis, aga kõigi rõvedustega retsimine. Maja juurde pääsesime me ainult üle rippsilla, mis nii hullult liikus, et seal kõndida kõigi oma kompsudega oli jube. Mu peas keerles vaid mõte, mis siis saab kui keegi sillalt alla käib ja see katki läheb, kuidas me siis üle saame.. Õnneks seda siiski ei juhtunud. Ülesandeid oli meil palju kavas. Mõni ägedam kui teine. Õhtul istusime toas, mängisime ringmänge, isegi seletati ära kuidas üks või teine käib, kui praegu hakkan mõtlema, siis ega väga ei mäletagi, mida või kuidas.. Lõpuks kobisime magama, lükkasime 3 pisikest voodit kokku ja magasime seal seitsmekesi.
Õhtu oli lihtsalt võrratu. Alustades udust, mis üha tõusis ja mattis maad. Lõpetades süsimusta tähtedest särava taevaga!
Hommikut alustasime pudruga ja matkaga rabas. Mis venis ja venis. Ma olin lõpuks nii väsinud, et ei jõudnud sammugi astuda. Need räätsad on ebamugavad, ma astusin endale kogu aeg teise jala peale ja oleks nii mitu korda ninali käinud (õnneks juhtus see vaid korra ja Marys ulatas mulle oma abistava käe).
Tagasiteel oli jube uni, Kaisa ja Elis magasidki, Aljona oli niisama vait, õnneks Karola rääkis minuga nii et hoidis ärkvel.

Mu uued kursaõed - Karola, Aljona, Kaisa,.., Elis.

 Meie kursus, vähemalt osa sellest.

 Rippsillake ja mina muljetamas emaga.