See oleks peaaegu minu oma olnud, aga mul hakkas ikkagi rahast kahju, mis ma oleks selle kleidi alla pannud. Siiski on see väga kena. Ehk kui uuesti Poola kaasa ennast sebin ja see alles on ning mul raha jagub, teen selle suure kulutuse ja luban endale selle iluduse! :)

I Love that dress!

Europe2012!

Pilte näete mu Facebook'i lehel! :) Siia laadimine võtab kaua aega, eks mõned panen ikka :P

Mõtlesin kirjutada oma reisist siis natuke.. :)

Tänu minu kiindumusele Nice'i ja Monaco'sse otsustas ema, et ta soovib ka neid kohti külastada. Nii pandi paika ka kuupäev, milleks sai 15. märtsi õhtu. Algul oli plaan minna koos Ketly perega, kuid nad ei saanud tulla, seega ema võttis kõik planeerimised oma kätesse ja ajas asjad korda. Teekond Eestis Prantsusmaale on pikk ja nädal, et sinna sõita ilmselgelt natuke lühike aeg, seega oli sõitu palju, kuid see polnudki nii hull. Aknast oli samuti kõike näha, kiirteel nagunii tee ääres peatusi teha ei tohi.. Sõitu alustasime siis 15. märtsi õhtul ehk 8 ajal.. Ja sõitsime kuni Viinini välja! Pikk tee. Viiini jõudsime 16. õhtupoolikul, meie hostel oli mäe otsas, nii et kogu Viin oli imeliselt näha, ilus oli vaade ka õhtul tuledes Viinile. Hommikul olime kõik varakult üleval, jalutasime enne hommikusööki ja ma istusin netis. Võtsime suuna Veronasse, Itaaliasse. Kohale jõudsime samuti õhtupoolikul. Meie hotell oli võrratu. Nii armas, mõnusad voodid ja diivan, telekas ja kapis köök :D! Läksime peale asjade ärapanekut linna, jalutasime Amfiteatrist mööda ja suundusime kuulsa Romeo ja Julia rõdu juurde! Šoppasime ka, Kristel sai endale lõpukleidi ja ma ühe võrratu pluusi :D. Pärast jalutuskäiku, käisime poes ja siis hotelli süüa tegema. Õhtul oli Kristelil dušši all väga lõbus! Seal olid need uued dušikabiinid, milles on raadio, 100 kraani või kohta kust vett tuleb.. Igatahes tal oli seal päris naljakas! Veronast sõitsime Monacosse. Tõesti ma olen armunud sellesse linna. Seal on kõik nii võrratu! Linn, mis on mäe küljele mere äärde ehitatud! Peaaegu kõik autod on sportautod, eriti ilusad, tänavad on kitsad, majad on uhked, tänaval ühele ja teisele poole vaadates on vaid väga kuulsad firmad.. Tegime pika jalutuskäigu ja siis sõitsime edasi Nice'sse. Jätsin fotoka tuppa laadima ning jalutasime mere ääres, meie hotell oli täpselt Inglise promenaadil, nii et 2 sammu ja ongi meri. Kui juba natuke jahe hakkas, läksime tagasi, vahetasin riided soojemate vastu ning läksime linna jalutama, tagasi tulime jälle ranniku äärt pidi. Seal on kõik nii sportlikud, järjest inimesi jooksis meile vastu või meist mööda.. Sõideti ratta või rulluiskudega või tehti lihtsalt kiirkõndi.. Hotellis tegime kiire õhtusöögi ja magama. Hommikul sõitsime imepisikesi mägiteid pidi Prantsusmaalt Itaaliasse. Teed olid kitsad, pöörded mida pidime tega olidki S-tähe kujulised. Mäed olid kahel pool, vaade oli võrratu, alla vaadates laius seal sügav org, väikeste küladega.. Sõitsime läbi Sveitsi. Ka see riik jättis sügava jälje mu südamesse. Algul oli kõik ilus roheline, vaatasin neid suuri lumiseid mägesid, mis tundusid kasvavat lõpmatusse, isegi pilved olid madalamal kui mäed. Kuid mida kõrgemale me sõitsime seda rohkem olid lund. Lõpuks saime suure lumetormi kaela, kõik kuused olid valged, nagu olekski jaanuari-veebruari kuu Eestis. Tegime peatuse ka Austrias, sõime õhtust, käisime poes. Edasi sõitsime Saksamaale Münchenisse. Kus ööbisime. Hommikul asusime Poola poole teele. Ööbisime Varssavis. Hommikul käisime Maximus'es. Seal oli nii lahe. Ema pidi oma poe jaoks sealt kaupa ostma ja me saime teistes poodides ringi kolada. Seal oli nii palju riideid, ehteid. Poed täis võrratuid kleite, kõndisime isa ja õega mööda poode. Isu tuli küll kõik ära osta! Kuskil 10.30 sõitsime minema, käisime veel Tesco's. Koju jõudsime 22. märts kell 00.08 nii et peaaegu 21. märts. Elfil oli nii hea meel, niutsus ja jooksis kõikide poole. Üldmulje on hea. Oli tore,ja see oli hea vaheldus koolile ja kodule. Ma reisiks hea meelega kogu aeg ja igale poole :P!

My first ride!

Merka kiusas kõiki oma fotokaga, talle meeldis see pilt, mõtlesin, et paneks selle siis siia. Minu arust päris naljakas.

See juhtus siis 9. märtsil. Pidin vanemaid kõvasti kauplema, et nad laseksid mu klassiõe sünnipäevale autoga. Ta elab üsna pärapõrgus, bussiga minnes oleks ikka pidanud 3-4 km jala kõndima selle lume ja lögaga. Eelistasin siiski ise sõita. Nii me siis läksime peale kooli viiekesi mu isa töö juurde, autole järgi ning sealt võtsime suuna Tallinna mnt'le. Autosid tegelikult väga palju ei olnudki. Suutsin ilusti 90'ga sõita nagu mulle lubatud. Oli autosid, kes mööda kihutasid ja kadusid silmapiirilt, aga eks see igaühe enda asi, kas soovib riskida oma elu või trahviga. Ühe reka üle naersid tsikid autos. Narsid seal vaikselt, õnneks ei seganud see üldse nagu ma arvasin ja kohale jõudsime ka üllatavalt ruttu. Tee oli normaalne, väljaarvatud kruusatee Krissu juurde, millele olid rööpad sisse sõiteud, siis küll kiskis veits autot, aga mitte hullult. Hommikul ärgats ja aknast välja vaadates sain šoki. Lund oli sadanud. Kartsin, et ehk on aknad jääs ja me peame veel neid puhastama hakkama, aga õnneks oli sula, ning lihtsalt pühkimisest oli auto puhas. Tee ei olnudki kõige hullem, lumi ei seganudki. Nad olid terve tee ka nii vait, mõtlesin et jäid magama, kell oli ju ka 9 läbi natuke. Panin nad lõunaka juures maha ning sõitsin üksi koju. Polnudki nii nõme üksi sõita, natuke kõhe ehk. Autod must ka mööda ei sõitnud. Ainult Elva tee oli kohutav, nii libe. Kiskus autot ühele ja teisele poole. Aga õnneks jõudsin ilusti koju. Ema-isa olid vist ka päris mures.

Uurimistööde kaitsmine.

Kunagi ammu alustasin siia kirjutamist, kuid kui pikk tekst valmis sai ja ma vajutasin Publish Post kadus kogu tekst ja ainult väike lõik sellest säilis, uuesti kirjutada ma ei viitsinud, aga teen seda nüüd kiirelt ja vast ka lühemalt kuna see oli ju pea kuu aega tagasi.

2.Märts

Hommikul läksin Kristiina juurde korterisse, käisin netis. 8.35 hakkasin Ülikooli kohvikusse liikuma. Saal oli õnneks väike, õpetajaid oli ka vähe alguses vaid 5, kaks läksid ära peale kahte esimest kaitsmist. Ma olin kaitsjatest viies, selleks ajaks jõudsid sinna ka meie 2 klassijuhatajat ja veel 2 õpetajat. Olin nii närvis, jalad värisesid all, käed värisesid, algul ka hääl natuke, kuid kui vaatasin saalis ringi, kõik need tuttavad näod, samasugune hirm silmis, siis hakkas kergem. Üritasin võimalikult rahulikult rääkida, et kõik oleks selge. Sain ka mõned küsimused, millele vastata polnud raske, nii et see kaitsmine polnudki kõige hullem. Pärast oli nii hea tunne, kergendus oli.. ah, et kõik teaksid siis mu uurimistöö teemaks oli ''Eesti liitumine euroalaga - kas kasulik või mitte?'' Peale minu kaitses veel 18 inimest oma tööd. Mõni töö oli eriti naljakas nt- uuriti vanglate erinevust, õpilane oli küsitlenud vange ja õpsid läksid asjast päris pöördesse, igatahes sai nalja. Kõik tööd kaitstud tehti vaheaeg, pidime 45 min. pärast kogunema, et hinded teada saada. Käisime söömas sel ajal, tagasi jõudes oli kõik vaikne, arvasime, et kõik on sees juba, ootavad meid, aga kui uksele lähemale jõudsime kostus sealt suur vaidlus, ju nad polnud siis rahul hinnetega, mida üks või teine soovitas. Kui nad olid mingile otsusele jõudnud kutsuti meid sisse ja teatati hinded. Ma sain VIIIE :)! Oln uhke enda üle, rvan, et nägin kõvasti vaeva ja see on hinne, mida ma väärisin :P

Naised ilma meesteta pole midagi... Mehed ilma naisteta pole sedagi...

Kaunist naistepäeva!

Mehed, mis te ilma meieta küll teeksite?

Live in hell..

See nädal on kohuav olnud. Ma olen kogu aeg väsinud, aga und ei tule ega tahagi tulla. Töid on jubedalt olnud alustades esmaspäeval ajalooga, teisipäeval füüsika ja hispaania keele, neljapäeval matemaatika ja inglise keele ning homme... On see tähtis päev- UURMISTÖÖDE KAITSEMINE! Ma nii kardan, arvan, et ma ei suuda kõikide ees oma kaitsekõnet lugeda. Juba koolis oli närv sees, aga ma loodan, et saan hakkama ja seekord ikka HINGAN ka vahele :D. Hoidke pöialt mul läheb õnne ja edu vaja! :)

Teie Närvis Kata.