Titanic oli omal ajal maailma suurim ja võimsaim laev. Juba oma esimesel reisil sõitis laev vastu jäämäge. See juhtus pühapäeval, 14. aprillil 1912 kell 23.40 laeva aja järgi ning laev vajus põhja 2 tundi ja 40 minutit hiljem ehk 2.20 laeva aja järgi. Uppus üle 1500 inimese.Laeva vrakk avastati 1. septembril 1985. Titanic kuulus firmale White Star Line. Laev ehitati Harlandi ja Wolffi laevaehitustehases Belfastis, selle olid projekteerinud lord Pirrie, Thomas Andrews ja Alexander Carlisle. ehitus algas 31. märtsil 1909. Titanic oli 269 meetrit pikk ning 28 meetrit kõrge ja kaalus 46 328 tonni. Laeval oli 29 aurukatelt, mis tagasid kiiruse 43 km/h. Titanicu neljast 19 meetri kõrgusest korstnast töötasid kolm korstnana ja neljas oli ventilatsiooniks. Titanic mahutas 3547 inimest. Oma aja kohta oli Titanic väga luksuslik. Laeval oli võimla, bassein, türgi saun, raamatukogu ja squashiväljak. 3 lifti olid esimese klassi reisijatele ning üks lift teise klassi reisijatele. Titanicu esimene reis algas Southamptonist Inglismaal ning pidi lõppema New Yorkis. Reis algas kolmapäeval, 10. aprillil 1912 kapten Edward John Smithi juhtimisel. Teel peatus Titanic Cherbourgi (Prantsusmaa) ja Queenstowni (Iirimaa) sadamais. Selleks ajaks oli laeval 2223 reisijat. Kolmanda klassi reisijad olid enamasti immigrandid, kes lootsid paremat elu Ameerikas. Teise klassi ruumid olid sama luksuslikud kui teiste laevade esimese klassi ruumid. Samuti reisis Titanicuga palju tuntud ja rikkaid inimesi. 14. aprilli ööl oli temperatuur langenud nulli lähedale. Meri oli täiesti vaikne, taevas täiesti pilvitu. Titanic oli saanud mitu hoiatust läheduses triivivate jäämägede kohta ning kapten Smith muutis kurssi umbes 20 kraadi võrra. Samal päeval kell 13.45 andis aurik Amerika hoiatuse, et Titanicu teel on suured jäämäed. Teadmata põhjusel ei antud seda hoiatust edasi kaptenisillale. Titanicu kiirus oli 20,5 sõlme. Mastikorvis vahis olnud madrus Frederick Fleet märkas kell 23.40 esimesena jäämäge ja teatas sellest kohe kaptenisillale: "Ees on jäämägi". Sillas olnud vanemtüürimees William Murdoch andis käsu "Täiskäik tagasi" ja "Rool tüürpoordi". Ent laev liikus ikkagi jäämäe suunas. Jäämägi ulatus veepiirist 30 meetri kõrguseni ja vahemaa laevani vähenes ähvardava kiirusega. Laev hakkas kurssi muutma 38 sekundit pärast käsku. Paistis, et kokkupõrke vältimiseks oleks tarvis olnud veel 3...5 sekundit. Titanicul oli 16 päästepaati, mis mahutasid kokku 986 inimest. Lisaks sellele oli ka neli abipäästepaati: A, B, C, D, mis kokku mahutasid 192 inimest. Seda oli selgelt vähe, kuigi Titanicul oli rohkem päästepaate, kui tolle aja nõuded ette nägid. Päästepaatidesse lasti alguses ainult esimese ja teise klassi reisijaid ning esimesse paati, millesse tegelikult mahtunuks 65 inimest, pandi ainult 28. Ka järgmised vettelastud paadid olid peaaegu tühjad, näiteks paati nr 4 oleks mahtunud 40 inimest, kuid sinna läks ainult 13. Algul ei olnud enamik reisijaid nõus päästepaati istuma, sest nad arvasid ikka veel, et Titanic on uppumatu; laev tundus kindlamana kui habras paat. Esimeses paadis istujad jälgisid Titanicu uppumist poolteist tundi, olles laevale väga lähedal. Laeva 2223 reisijast pääses eluga ainult 706. Enamiku surma põhjustas alajahtumine, sest vee temperatuur oli -0,56°C. Laevaga läks põhja või uppus jäises vees 1513 inimest. Paatides oli palju rikkaid, kes maksid madrustele, et uppuvast laevast kaugemale saada, kuigi oleksid võinud veel päästa mõned inimesed. Osa päästepaate läks tagasi laeva uppumiskoha juurde, et ellujäänuid otsida. Kokku leiti 9 ellujäänut, kellest 3 suri hiljem. Kui uudis laevahukust levis, olid paljud šokeeritud, et nii täiuslik laev võis uppuda niivõrd suurte inimkaotustega. Ajalehed olid täis õnnetuse kirjeldusi ning aina ootasid uuemat teavet. Korraldati korjandus pääsenute heaks, sest paljud olid õnnetuse läbi kaotanud oma pere ainsa leivateenija või, nagu kolmanda klassi reisijate puhul, kogu maise vara. Southamptoni inimesed olid õnnetusest kõige rohkem puudutatud: peaaegu 1000 perekonnal oli keegi lähedastest laevale jäänud, üle 500 perekonna kaotas ühe liikme. Mõte Titanicu vrakk üles otsida tekkis kohe pärast laeva uppumist, ent selle avastas alles 1. septembril 1985 Ameerika-Prantsuse ühisekspeditsioon, mida juhtisid Jean-Louis Michel IFREMERist ja Robert Ballard Woods Hole Oceanographic Institutionist. Laeva leidmiseks kasutati videokaameratega varustatud allveealust Argo. Titanic on 3,8 km sügavuses, Newfoundlandist kagus. Sel ajal oli kõige suurem avastus see, et laevakere oli pooleks. Varem arvati, et laevakere on ühes tükis. Vrakk avastati 22 km kauguselt sellest kohast, kus seda arvati olevat.Ballard ja tema meeskond ei toonud laevast esemeid üles, öeldes, et see oleks hauarööv. Ometi on vrakilt eemaldatud ligikaudu 6000 eset, mis on välja pandud Inglismaa Rahvuslikus Meremuuseumis.Titanicu ehitamisel tehti mitmeid vigu, mis lõppkokkuvõtteks said saatuslikeks..
Titanicu film on minu jaoks vana klassika, seda juba nii palju kordi nähtud, kuid kunagi ära ei tüdine! See on selleks liiga hea, kurb, armas.. Mõnus armastusfilm, mis paneb silmad vett jooksma, ning haarab su kaasa.. PARIM!!!
