Üldmuljed reisist

Oma reisiga jäin ma väga rahule. Hea meel oli näha sugulasi, kes meil siin külas olid käinud ja veel parem meel neid, keda kunagi näinud pole ning ehk kunagi enam ei näe ka. Kõik on minult küsinud, et mis koht siis mu lemmik oli, mis mulle enim meeldis. Tegelikult on sellele küsimusele äärmiselt raske vastata, kuna kõik riigid ja paigad mida külastasime on niivõrd erinevad, et raske on oma lemmikut välja valida või neid võrrelda. Igal kohal olid omad plussid ja miinused. Eks ikka mõni asi ei jätnud nii suurt muljet kui teine, kuid emotsioon on oluline. Ma siiani ei suuda uskuda, et olin kodust nii kaugel, teisel poole atlandi ookeani. Tänan kõiki, kes meid ülisoojalt vastu võtsid ja näitasid oma kodukohta! Tegite mu suve üheks parimaks suveks mu elus! See reis tegi kogu selle aasta palju paremaks, ma ei tea, mis ma teinud oleks kui arstid oleksid keelanud mul minna. Ühe aastaga nägin ära neli imelist riiki või siiski nelja imelise riigi killukest - Inglismaad (Londoni), Canadat (Toronto, Niagara Falls), USA (New York, Annapolis, Baltimore, Washington, Ocean city) ja Island (Lääne pool). Loodame, et järgmine aasta on ka seiklusi ja avastusi täis. Sean omale eesmärke, mille poole püüdlen, otsin asju mis teeksid mu õnnelikumaks.

Iceland

Päevake Islandil. Isandit iseloomustab maagiline loodus. Võrratud mäed ja orud. Ja palju-palju hobuseid. Maad katab magma kiht. Puid saarel peaagu polegi ja kui on siis üldjuhul on need istutatud. Suundusime lennujaamast Reykjaviki. Jalutasime natuke linnas. Edasi võtsime suuna Geysir’e vaatama. Tee sinna nagu ka kogu Island oli võrratu, peatusime ja nautisime loodust. Tee ääres oli metsikult hobuseid, lambad jalutasid tee ääres. Ilm Islandil oli külm ja vihmane, hoopis miskit muud kui tulla USA 40+’C kuumuse käest. Geysir’i purse oli võimas. Vesi on seal üle 100’C kuum. Gullfossi kosk on üks Euroopa suurimaid. See oli isegi võimsam kui USA’s nähtud Great Falls, Niagarale siiski jääb alla. Oli küll vihmane kuid vaatepilti see ei häirinud. Inimesi vooris kose juurde, kõik tahtsid ose saada võimast vaatest. Sõitsime teist kaudu tagasi lennujaama. Islandi riik ja kogu loodus on haruldane. Kindlasti tahaksin sinna jälle minna, soov oli juba 2016. aastal minna, aga tõenäoliselt seda siiski ei juhtu. Jääb siis aastasse 2017. Aga kindlasti tahan veel avastada seda riiki, imetleda vulkaane, turnida kraatri jalamil, kohtuda lunniga, uudistada vaale ja kõike mida Island meile pakub. 

U.S.A

4th of july - vihmane, kolasime mööda kaubanduskeskust, käisin esimest korda photoboothis, Õhtu sõitsime Annapolisse. Õnneks oli ilm paremaks läinud ja enam ei sadanud, soe just polnud. Istusime kohvikus, jõime teed-kohvi-kakaod. Kui algas 4th of july paraad läksime õue. Paraad ise oli väga huvitav, inimesed sõbralikud ja naeratavad. Jalutasime randa ja vaatasime võimast ilutulestikku. Inimesed soovisid kõigile head 4th of july'd. 

Sandy Point Beach - minu esimene ujumine sel suvel. Mõnus koht, mõnus ilm. 

Käisime Adriaga shoppamas, siiski vist miskit ma ei leidunud poest. Aga tore oli omavahel aega veeta ja lobiseda. 

Mu üheks lemmikumaks tegevuseks oli loomaaias käimine. Minu õnneks sain kohe kahes loomaias käia. Esiteks siis DC loomaaias. Suur loomaaed, loomadel on väga head elamistingimused. Ma nägin PANDASID! Kui armsad nad ikka on. Kokku jalutasime vast 4 tundi. Palav. Sooja kuskil 32' C. 

Käisime Annapolises laevaga sõitmas. Adria tutvustas meile ka natuke linna. Sain basseinis ujumas käia ja tutvusin Matt'i vanematega. 

Great Falls - võrratult palju koskesid, üks uhkem kui teine. Sooja oli üle 40'C, päike küttis mõnuga. Vaatepilt muidugi võrratu. Tagasi sõitsime läbi Washingtoni, nägin kuulsamaid monumente. 

Cunningham Falls ja järv - joani kõndisime läbi ürgse metsa. Meenutas kodumetsa, isegi igatsus tuli peale. Leidsime ka paar kukeseent. Kodu oli nii lähedal. Juga iseenesest polnud nii võimas kui Great Falls, aga nähtus omaette siiski. Veetsime järve ääres mitu head tundi, algul oli külm ja ma ujuma ei tahtnudki, pärast aga ei saanud välja veest. 

Night in Baltimore - Adria kutsus mu oma sõbrannadega välja. Baltimore'i sissesõites oli tohutu ummik, mõtlesime mis nüüd. Vastasvööndis oli oma 6 politseiautot, 2 politsenikku ründasid relvadega üht autot, mees tõmmati autost välja ja väänati maha. Action missugune. Adria ütles sellepeale, et tere tulemast Batimore'i. Alustasime oma õhtut ühes pubis, kus olid maailma maitsvamad kartulid, sõime neid vast 2 kausi täit. Edasi suundusime The 13th Floor'ile, hotell, mille 13ndal korrusel on restoran vaatega linnale. Sõime kooki ja nautisime head seltskonda. Käisime ka kahes klubis, võiks ju arvata et reede õhtul kella 1 ajal on klubid rahvast täis? Eksite! Rahvast peaaegu polegi. 

Käisime Matt'i vanemate pool. Krabi söömine. Ma natuke maitsesin, aga noh ei ole mulle see karpide tagumine ja kooriku seest liha söömine. Edasi käisime Quiet Waters Park'is ühe bändi esinemisel, polnud just minu maitsele, aga publik oli tore. 

Pühapäeval käisime surnuaial, vanaema isa haual. Jätsime lilled. Nagu pühapäevale kohane käisime ka kirikus, ei mitte keegi ei tahtnud sinna minna. Aga kuna Viia nii palus, siis käisime. Tunne oli nagu oleksid loom loomaaias. Edasi suundusime Baltimore'i pesapalli mängule, vastamisi olid Baltiomre ja Washington. Võitis Washington. Ega ma suurt aru ei saanud, reeglid olid natuke teistsugused kui me koolis oleme mänginud. Aga publik oli lahe ja see feeling! Sattusime ka suurele ekraanile, teate küll, filmides on alati need kissing camerad? Ma arvasin, et see on mingi nali, aga pole! Mitte ainult kissing camera, aga ka suurimad fännid jms satuvad ekraanile. Me olime ka! Juhuuu! 

Washington day - National Gallery of Art privaattuur Matt'i venna Andrew'i poolt, Loodusmuuseum, VALGE MAJA, II MS memoriaal, Roosevelt'i, Jeffersoni ja Lincolni memoriaal, Washingtoni monument. jalutuskäik kokku 15 km. 

Ocean city -  pikk maa, pikk sild. Ööbisime Ocean Pines'is. Võtsime suuna Ocean city'sse, päevitasime rannas, hullasime lainetes (nali, tegelikult olin ainult jalgu pidi vees). Päike kõrvetas ja lained oli metsikud. Päästjad muudkui jooksid inimesi päästma. Käisime ühes vee äärses baaris. Lahe koht, vees oid ujuvad madratsid, kus peal sai peesitada. Käisime ka Ocean city boardwalk'il, imetlesime poekesi, mis boardwalki kaunistasid ja lõbustuspargis. Põletasin end kohutavalt ära! Öö oli jube ja pea magamata, terve keha põles. Ootasin väga Assateague Island'ile minekut ja metsikute hobustega kohtumist. Saar ise on väga omapärane, liivarannad, väga palju karpe mererannas. Pettumuse valmistas et nägime kõigest kuut hobust. Muidu pidavat nad jalutama ka mererannas inimeste vahel. Muidugi on need hobused ohtlikud ja võivad hammustada. Käisin esimest korda minigolfi mängimas, seda ma siiski kõige paremini ei oska, kui ikka viienda korraga palli auku ei saa, ajab närvi. Käisime veel rannas päevitamas, ilm nagu ikka palav, lained metsikud. Hullasime lainetes, oli küll hirm, et ehk ei saa lainest üle, aga Adria toest oli palju abi. Paar korda tõmbasin ikka korralikult soolavett suhu. 

Mõne päeva veetsime poodides, et osta koju suveniire ja niisama vaadata mida huvitavat sealpool ookeani pakutakse ja mis hindadega!

Teine loomaaed kus käisime oli Baltimore'i. Nägin KAELKIRJAKUID, oleksin neid peaaegu toitnud, aga tüüp jooksis minema. See oleks vinge olnud, kaelkirjakud on nii ilusad. 

Käisime veel Washingtonis, seekord siis Arlingtonis, tundmatu sõduri ja J. F. Kennedy haual. Pakkisime kohvreid ja õhtul käisime ühes hiina restoranis söömas. Toit oli maitsev, portsjonid olid suured. Käisime Adriaga veel poes, ostsin vee suveniire. 

Viimane päev USA's - kõik on nutune. Käime jätame Viiaga hüvasti. Adria viib meid lennujaama, terve tee on meeleolu kurb, üritame rääkida muust kui kojusõidust.

New York

Tee Torontost New Yorki oli võrratu! Maastik seal on imeline, need mäed... Kahel pool teed olid suured maisipõllud, kaunid farmid, armsad linnad imeliste majadega, aga ka metsad, mäed,orud, jõed..
Esimesel päeval New Yorgis võtsime suuna Manhattanil asuvale Empire State Buildingule. Vaade muidugi lummavalt kaunis. Kõrgust ka korralikult. Sain korraliku tuuri üleval(muidugi vanavanemate poolt). Õhtuks olin ma nii väsinud, et ootasin Viviani. Käisime toidupoes. Teisel päeval suundusime jälle Manhattanile, sõitsime laevaga Vabadussamba juurde. Saarelt oli kaunis vaade Manhattanile. Vabadussammas on ka aukartust äratavalt suur. Inimesi samba juures ka korralikut. Õnneks järjekorrad laevale väga hullud polnudki, vedas! Edasi suundusime Rockefeller Center'isse. Imetlesime St. Patrik's Cathedral'i. Ning suundusime Central Parki. Istusime pargis pinkidel, sõime jäätist, jalutasime, vaatasime inimesi, kes pargis aega veetsid. Kolmandal päeval käisime 11. septembri mälestusmärgi juures, kurb vaadata kõiki neid nimesid ja inimesi. Times Square - jalutasime tänaval, imetlesime linnamelu. Jalutasime Broadway'd pidi linnas. Käisime poodides, ostsin suveniire ja muud pahna. Viimane hommikupoolik New Yorgis, jalutasime üle Brooklyn'i silla, sõime jäätist.
Ilm USA's on tunduvalt soojem kui Canadas. Lõpuks kulusid mu õhemad riided ära. Päike paitas mu põski ja soojendas keha. Ohh.. kuidas ma armastan päikest ja sooja.

Canada

Mis me siis veel Canadas korda saatsime.. Käisime näiteks botaanikaaias jalutamas. Kas te teatsite, et seal on mustad oravad? Minu jaoks täielik hämming. Botaanikaaiast jalutasime jala koju, maa oli ikka üsna pikk. Päike kõrvetas, aga seltskond oli hea. Muideks oma esimesest päikesest Ontario järve ääres suutsin end korralikult ära põletada, siiski ainult parema õla, aga ka vasak oli punane. Aga parem ajas meeletult nahka. Külastasime ka Torontos asuvaid Keraamika ja Bata muuseumeid. Keraamika muuseum oli igav, kõige põnevam, portselaniga korrus oli suletud. Õnneks oli tol päeval õpilastele sissepääs tasuta, muidu oleks raha tagasi nõudnud. Bata muuseum oli põnev,vaadata millised jalanõud on kunagi eksisteerinud ja kuidas arenenud. Uudistasime ka Casa Loma hoonet ja aeda. Loomulikult külastasime ka kõige võimsamat juga Põhja-Ameerikas - Niagara Falls'i. Vaatepilt oli tõesti võimas. Sõitsime ka laevaga nii USA kui ka Canada joa all. Meeletu kogus vett, kui imeine on ikka loodus. Käisime ka Toronto akvaariumis. Kõige suuremat muljet ei avaldanud, kuid siiski oli väga tore. Nagu ikka veetsime aega ka puhates ja sugulastega aega veetes. Külastasime kaubanduskeskusi, käisin Torontos Eesti majas, veetsime aega järve ääres. Tore oli oma sugulasi näha ja nendega juttu puhuda ka silmast silma.

First days in Canada

Oma pikka teekonda Canada täpsemalt Toronto poole alustasime 18. juunil. Teekond Tallinnasse kulges üpris kiirelt. Laevaga põrutasime Helsingisse, ka see sõit möödus üpris kiirelt. Öö veetsime oma sugulaste juures, õhtu möödus väga toredalt, isegi laud oli rikkalikult lookas. Hommikul ärkasime kell 5, sättisime ja lennujaama. Leidsime kõik kohad ilma vaevata üles. Kartsin küll väga turvakontrolli, aga õnneks ei küsinud keegi midagi mu rohu kohta, nad isegi ei vaadanud pabereid, mis arst kaasa andis.  Õnnelikult kohal otsisime oma värava ja jäime ootele. Lennukis istusimr suht taga. Meelelahutuseks jagati tahvelarvuteid. Need 3+h olid täitsa talutavad. Islandil oli ümberistumine, jõudsime isegi süüa. Edasine lend Torontosse möödus ka  täitsa normaalselt. Toolide sees olid meelelahutuseks tahvelarvutid. Suurema osa lennust mängisin seal. Torontosse jõudes oli kell 12.20, Eestis 19.20. Seega terve pikk päev veel ees. Istusime terve õhtu väljas, lobisesime sugulastega ja sõime ja tegime tiiru ümbruskonnas. Siin on nii kaunid majas. Pidasime vastu äkki 21ni. Nii et pea 24h sai üleval oldud. Teisel päeval alustasime hommikut imemaitsva hommikusöögiga - munad, kartul ja bacon. Parim bacon, mis ma saanud olen! Edasi suundusime linna. Jalutasime kesklinnas. Vaatasime valitsuse hooneid ja parlamenti. Võtsime suuna raudteejaama juurde. Sealt välka tulles oli tänav rahvaga täitunud. Liikusime massiga kaasa ja jõudsome cn toweri juurde. Rahvas võttis suuna staadionile, meie otsustasime aga torni minna. Tervis mul tol hommikul kõige parem polnud seega kartsin seda kõrgustes viibimist, aga kõik oli super. Ma oleks kahetsenud kui ei oleks läinud. Vaade oli võrratu, Toronto on ikka tohutult suur ja tornist tundus nagu kogu linn oleka peopesal. Pärast torni külastust käisime kohvikus ja tulime metroo+bussiga koju. Õhtu möödus koduselt. Täna ehk kolmandal päeval ärkasime jälle nii 7 paiku. Hommikuks oli smuutie jälle ja vahvlid! Need õiged USA vahvlid, mis on hästi paksud. Nomm. Otsustasime, et kuna ilm on ilus läheme randa. Ontario järvs ääre veetsime mitu tundi, istusime järve kaldal. Vaatasime inimesi, nautisime päikest, viskasime lutsu, jalutasime mööda boardwalki,sõime jäätist. Väga mõnus päev. Olen isegi päikest saanud, jalad on punased. Nüüd istun hoovis, vütan veel päiksest viimast, õhtuks kaob see niikuinii. Pidime pärast poodi jalutama, näis kas läheme. Puhkame igatahes väga mõnusalt! :)

Kõige armsam varsake

Lugu sellest, kuidas ämmaemandaks käisin :)

Nimelt sündis 8.mai õhtul 23.49 Munakesel varsake. Poiss. Poisil nime veel pole, L tähega nime on natuke keeruline talle mõelda, pole nagu ühegi nime nägu. Nagu lubatud helistas Margit ja teatas, et Muna hakkab sünnitama. Olin nagu välk voodist püsti ja vahetasin riided, sõitsin talli. Naersin veel õhtul talle, et ei tule siit mingit varssa veel. Lahkusin tallist 21-22 vahel. Tol hetkel ei paistnud Muna küll kohe sünnitaja näoga. Aga näed selle ilmaime nägin ma ikka ära. Ootasime üsna kaua seda juba, kartsin et see juhtub siis kui ma kuskil kaugel olen. Kogemus on muidugi võrratu. See vaatepilt imeline. Varsake oli nii suur, nii ilus, nii armas, nii pehme... :) Lihtsalt kõige nunnum olevus.  Olen teda nüüd ühe korra veel näinud, need pildid on tehtud temast 4 päeva vanusena. Tunduvalt heledamaks on ta läinud, Margit arvab et temast tulebki hall hobune nagu tema isast. Ohh siis ta näeks ka võrratu välja.