Elu vuhiseb mööda nagu rong, tehes vahel peatusi..

Ma pole üsna kaua oma tegemistest siia kirjutanud. Põhjus siis selles, et aega pole, kogu aeg on midagi teha. Tegelikult midagi väga rabavat ka pole juhtunud va autosõidud:)
Igatahes siis- Käin hoolega koolis, päevad on üsna pikad ja väsitavad, ning autokool sinna otsa teeb oma töö. Tihti jõuan hilja koju, vahel nii 5-6 ajal, vahel 9-10 ajal. Ning nüüd on mul jälle uinumisega raskusi, noo ei taha uni tulla, seepärast ei saa ma ka hommikuti üles. Õppida andakse ka tohutult, tekib tunne, et mõni õpetaja arvab, et meil ongi ainult tema tunnid nädalas. Järgmine nädal on ka töid täis, pole mingit rahulikku tempot enne vaheaega, kõigele lisaks mul vaja veel uurimistööd kirjutada ning 20. okt. saab autokooli teooria ka läbi, mis tähendab, et minu vaheaeg kulub õppimisele, tehes siis teste ja korrates igast reegleid ning otsides materjali oma uurimistöö jaoks, samuti tahaks sõite teha hommikul ehk liigub siis vähem autosid ringi:D
Aga muidu läheb mul vast hästi. Mul on nüüd 8 sõidutundi olnud, mu õpetaja on väga tore ja rahulik, nii et ma isegi ootan oma sõite:) Mis on väga positiivne. Käisin suure vihma ja rahega maanteel sõitmas, päris jube oli- teed ei näinud, rool hakkas teelt välja kiskuma.. Aga muidu oli päris lõbus:D Suured kiirused ikkagi:P Kesklinnas tiirutasin ka, tegin kahe auto vahele külgtagurdamist kartsin küll, kuid ei sõitnudki teistele autodele otsa:D Paar korda suretasin valgusfoori taga auto välja kah, mis teha kui sidur liiga järsku üles tuleb.. :D Kitsaid tänavaid ma kardan! Eriti kui veel autod on end tee äärde parkinud ja autod sõidavad vastu, mul tekib kohe hirm, et ta sõidab mul peegli maha! :D Teooria on igav ja väsitav, eriti pärast pikka koolipäeva veel 2 tundi seal ka istuda ja kuulata. Me pole päris paljusid teemasid veel läbigi võtnud ja juba saab meil teooria läbi. Kahju! Kuna osadega me hakkasime just suhtlema ja oleme päris headeks sõpradeks saanud ja seal saab kõvasti nalja ikka. Kohati meenutab teooriatund meie kooli, õpetaja räägib midagi ja õpilased vaidlevad vastu, teevad nalja, mõni lollitab, kuigi peaks nagu täiskasvanud koos olema.. Aga jah, vahel istud seal kõht kõveras! :D
Enne autokooli veedan aega tädi Tiivi juures, ainuke inimene, kes viitsib minuga autokooli asju ajada ehk siis me lahendame koos teste ja ta seletab mulle kõik arusaamatud kohad lahti, miks peab just nii käituma. Ma olen talle selle eest ülitänulik ja proovin olla tubli! Eks peab talle vist pärast šokolaadi viima, kui olen eksamid hästi ära teinud. Isa peaks ka endale nüüd sõiduõpetajakaardi ära tegema, nii et ma saan hakata temaga sõitma, ehk siis tuleb sõit kah veel paremini välja:) Ma loodan.
Vanaisal oli ka sünnipäev! Mina ja Tiivi tegime söögid. Õhtuks olin ma surmväsinud. 53 lihatükki tampisin ära, järgmine päev mu ranne ei liikunud! :D Igatahes söögid olid imemaitsvad:D Ja mul pidi kõik hästi välja tulema, nii et lootust on saada abikokaks:D Vahepea ma mõtlesingi et päris põnev oleks kokaks õppida, tuleks kasuks.
Aga muud ma ei oskagi kohe kirjutada! :) Olge tublid, ma üritan ka olla! :)

Mitte keegi peale sinu

''Mitte keegi peale sinu'' autoriks Jennifer Crusie. Järjekordselt üks armastusraamat. Ema tõi selle raamatukogust koju,ning eile tekkis mul vaba aega, ning ma kasutasin seda ära ja lugesin ja lugesin. Hea raamat oli, naerda sai kõvasti! :) Ainuke asi oli see, et raamat oli etteaimatav, ma teadsin algusest peale, mis edasi juhtub ja see ajas vihale, raamatus võiks rohkem mitteetteaimatavaid kohti olla, et oleks põnevust edasi lugeda.

Räägib see siis 40 aastasest Ninast ja ta alumise korruse naabrist Alexist. Kelle teed ristuvad tänu Fredile (Nina koerale), kui too ronib mööda tuletõrjeredelit Alexi korterisse. Nende vahel on säde, kuid kumbki ei julge esimest sammu teha ja nii nad siis on ainult sõbrad- käivad üksteisel külas, vaatavad filme.. Kuni lõpuks saabub õige hetk, et asi susisema hakkaks.. Kuid kui kõik on korras siis peab ju miskit halba ka juhtub ja nii varisebki nende suhe eriarvamuste tõttu kokku, kas kõik saab korda? Loomulikult, muidu poleks see ju tõeline armastusromaan.

Muidu oli raamat hea ja soovitan kõigile romantikutele :P

Deemon

''Deemon'' autoriks Lermontov. Esimene kohustuslik raamat sel aastal - poeem ka veel! Kohutav! Lugesin mitu korda, kuid ikkagi jäi see lugu mulle üsna arusaamatuks. Sellest ka töö kehv hinne.

Poeem ise räägib Tamaarast (surelikust - heast) ja Deemonist (surematust-halvast), kuidas Deemon armub Tamaarasse ja oam kurjusega ta tapab..

Igatahes pole meil see aasta nimekirjas küll ühtegi põnevat raamatut. Vähemalt hetkel ei tundu ükski neist ahvatlev!

Aga eks ma üritan aega maha võtta ning lugeda ka vahelduseks midagi meeldivamat! :)