Sunday, June 19, 2011

Koidukuma














''Ära karda,'' sosistasin ma. ''Me kuulume kokku.'' Mind jahmatas mu sõnades kõlav tõde. See hetk oli nii täiuslik, nii õige, et selles polnud võimalik kahelda. Tema käed põimusid mu õmber, hoidsis mind enda vastas, suvi ja talv üheskoos. ''Igavesti,'' nõustus ta.



Viimane osa Videviku saagast. Raamatu algus hämmastas mind, see oli nii hämmastavalt kaunis. Edwardi ja Bella pulmad olid nagu unenägu, millest unistavad kõik pisikesed printsessid:). See armastus nende vahel oli tugev ja kirglik. Nende armastus oma tütre vastu oli nii puhas, kiindumus nii suur. Hea võidab alati kurja!:P Ning kõik lõppeb õnnelikult nagu peab:)



Mul lihtsalt pole sõnu kui suurepärased need raamatud olid! Kirjeldamiseks jääks sõnadest puudu!!




Soovitan seda lugeda kõigil, kes armastavad veidike maagiat ning natuke rohkem kirge ja armastust:)

No comments:

Post a Comment