Nii vaimustavalt tore on lihtsalt teha rühmatöid kui sulle ei vastata või üldse ignoreeritakse sind. Kõige parem on ikka see suuremas pundis kõrvale hiilimine ja oma arvamuste mitte välja ütlemine või jäetakse kõik viimasele minutile.
Selle esimese aastaga oleme saanud väga palju rühmatöid tehtud ning erinevatest inimestest on ka erinevad arvamused välja kujunenud. Mõni arvamus on isegi aegade jooksul muutunud, kahjuks mitte paremaks ja valiku variandid, kellega tulevikus koostööd teha järjest kahanevad. mis on väga kurb, sest meie kursus on mulle väga sümpaatne ja ma ei taha neist nii arvata.. Aga mis teha kui inimesed ei mõtle oma tegudele.
Juhtus veel üks väga huvitav intsident, kui üks vanem kursuslane teatas, et mina ja mu kursaõde peame oma 4-liikmelises rühmas kogu töö ära tegema ja selle ka ettekandma, las teised kaks lasevad liugu. Noo midaa?? Kes oled sina, et tuled meile midagi sellist ütlema?? Sul pole selleks mitte mingisugust õigust. Meie rühm ja meie otsused. Kahju, et me ka teised 2 tööd pm üksi tegime. Nüüd nagu pähe istuda lasta ei tahaks, et meie rabelemise pärast saaksid ka teised oma aine arvestatud.
Omi töid peaks igaüks ikka ise tegema!!! Või seadma tõsise kahtluse alla, kas tema koht on ikka seal, kus ta parasjagu on??
No comments:
Post a Comment