Merka kiusas kõiki oma fotokaga, talle meeldis see pilt, mõtlesin, et paneks selle siis siia. Minu arust päris naljakas.See juhtus siis 9. märtsil. Pidin vanemaid kõvasti kauplema, et nad laseksid mu klassiõe sünnipäevale autoga. Ta elab üsna pärapõrgus, bussiga minnes oleks ikka pidanud 3-4 km jala kõndima selle lume ja lögaga. Eelistasin siiski ise sõita. Nii me siis läksime peale kooli viiekesi mu isa töö juurde, autole järgi ning sealt võtsime suuna Tallinna mnt'le. Autosid tegelikult väga palju ei olnudki. Suutsin ilusti 90'ga sõita nagu mulle lubatud. Oli autosid, kes mööda kihutasid ja kadusid silmapiirilt, aga eks see igaühe enda asi, kas soovib riskida oma elu või trahviga. Ühe reka üle naersid tsikid autos. Narsid seal vaikselt, õnneks ei seganud see üldse nagu ma arvasin ja kohale jõudsime ka üllatavalt ruttu. Tee oli normaalne, väljaarvatud kruusatee Krissu juurde, millele olid rööpad sisse sõiteud, siis küll kiskis veits autot, aga mitte hullult. Hommikul ärgats ja aknast välja vaadates sain šoki. Lund oli sadanud. Kartsin, et ehk on aknad jääs ja me peame veel neid puhastama hakkama, aga õnneks oli sula, ning lihtsalt pühkimisest oli auto puhas. Tee ei olnudki kõige hullem, lumi ei seganudki. Nad olid terve tee ka nii vait, mõtlesin et jäid magama, kell oli ju ka 9 läbi natuke. Panin nad lõunaka juures maha ning sõitsin üksi koju. Polnudki nii nõme üksi sõita, natuke kõhe ehk. Autod must ka mööda ei sõitnud. Ainult Elva tee oli kohutav, nii libe. Kiskus autot ühele ja teisele poole. Aga õnneks jõudsin ilusti koju. Ema-isa olid vist ka päris mures.
No comments:
Post a Comment