Viimane praktikum selleks aastaks on läbi. Ei teagi, kas peaks neid igatsema jääma? Kui nüüd võrrelda Järvseljat ja Puhtut, siis lemmikuks valiks ma kohe kindlasti Puhtu! Miks? Kohe räägin.
Puhtus oli lihtsalt võrratu. Alustades sõidust sinna, nüüd olen ma küll igasse Eesti nurka ise sõitnud. Loodus Lääne-Eestis on lihtsalt võrratu. Sõit ise kõige hullem polnudki, kuigi võttis nii kaua aega, aga mul oli väge hea seltskond, nii et lausa lust oli sõita. Minnes oli ilm ka imeline, tagasi tulles saime päikest, vihma, kallas nagu oavarrest.
Rääkides lähemalt kohast, kus peatusime, siis ka selle kirjeldamiseks pole sõnu. Majake või mõisakompleks asub Puhtulaiul, Virtsu vallas. Majja jõuab läbi ürgse metsa, mis on nii roheline, tee käänuline nagu oleks muinsjuttu sattunud. Maja ise on vana, II MS ajal olla seal üks juuditüdruk end ära tapnud (nii vähemalt rääkis meile meie õppejõud, õnneks viimasel päeval, kui poisid õues oleva nööri kohta nalja heitsid). Kokku oli seal 4 tuba üleval, suur kaminaga ruum, köök ja söögituba + vannituba, WC.
Majast mereni oli oma 100 meetrit. Mere ääres oli vaatetorn, kust avanes suurepärane vaade merele ning ümbritsevatele saartele ja poolsaartele. Rand oli suuri kive täis, poisid ehitasid sinna lõkkeplatsi, kus möödusid enamus õhtuid päikseloojangut vaadates. Rännates mööda randa. Leidsime ka surnud hülge, nii et pole neid ikka ainult loomaaias, oleks tahtnud küll näha päris elusat, aga mis teha. Kohtasime ka 3 nastikut. Päris õudne oli metsa vahel kõndida, iga puuoks tundus ussina, mere ääres olid ka silmad pärani, et ühtegi ussikest kivil peesitamas poleks.
Meie hommikud algasid hommikusöögi valmistamise ja sööminguga. Edasi tuli 2h jalutuskäik, mõned tunnid pausi ja jälle jalutama. Õhtuti õppisime, veetsime aega kursakaaslastega lõkke ümber. Aeg lausa lendas, kui poleks pidanud vahepeal ka õppima siis oleks nagu paradiisis puhkamas olnud. Boonusena sai siis ka taimi tundma õppida ja ladina keelt harjutada. Õppejõud oli ka toredam (noorem ka) kui Järvseljal. Mõistis meid paremini ning isegi naeris meie naljade peale.
Kursus on mul ikka super. Kõik teised ka kiidavad, kui ägedad me oleme. Tögame ja mõnitame, vahel on isegi päris õelad naljad, me saame aru, et on nali, aga teistele tundub see üleoleva ja ülbena, et kas tõesti ta ütles või tegi nii. Aga me kord juba oleme siuksed :)
PS! Ilmad olid alguses ju võrratud ja merevesi soe, seega sai ka väike ''swimming'' tehtud. Üks päev peaaegu ainult kallas, passisime toas ja kui ilm paremaks läks jalutasime Laelatu puisniidul.
No comments:
Post a Comment