Saturday, August 23, 2014

Enne mõtle, siis ütle....

Mul on häbi! Väga häbi, milliseid inimesi leidub, nii ülbeid, silmakirjalikke, õelaid, ennasttäis. Topitakse oma nina sinna, kuhu ei peaks ja öeldakse asju, mis on lihtsalt kohutavad! Kuigi omal pole ehk õrna aimu ka tegelikust kontekstist.

Väga tore, et tänapäeval saavad kodanikud oma sõna sekka öelda ja end ajakirjanduses väljendada, kuid kõigel on piirid. Kommentaatorid on julmad ning haavavad teisi. Inimesed vist enam peaga ei mõtle vaid elavad oma viha kommenteerides välja, kirjutatakse kõike,mida sülg suhu toob. Tahaks neile öelda: ''Palun olge vait kui te miskit ei tea või miski ei meeldi, keda huvitab, ära loe kui ei meeldi. Kellelgi pole vaja teie parastavaid kommentaare, hoidke need endale! Teil pole mingit õigust süüdistada või solvata kedagi. Elage oma elu! Jätke teiste elud rahule.''

Ajab ikka harja punaseks küll kui loed kuskilt lehest, et keegi on surma saanud, satud kogemata ka kommentaare lugema ja mis sealt leidub.. Suuremas jaos parastavaid kommentaare, et ju ta siis oli surma väärt, igatepidi laidetakse ohvrit maha. Halloo??? Kuhu maailm nii jõuab? Mida peaksid mõtlema hukkunu lähedased või tundma, korraks võiks end teiste kingadesse asetada ja mõelda, enne kui kirjutatakse.
Või topitakse oma nina liialt teiste eraellu, noo kelle asi see on, kes kellega käib ja kes keda petab, las lahendatakse asi pereringis mitte ajakirjanduses.

Kui miski ei meeldi, pigem jätta kommenteerimata kui kirjutada kui vastik halb ja nõme see või too inimene on. Mõnele teisele ehk meeldib. Kõik ei meeldigi kõigile.

Mul on nii kõrini kibestunud ja halbadest kommentaaridest iga artikli lõpus, mis internetiavarustes leidub. Inimesed võiksid olla sallivamad ja enne mõelda, siis öelda (kirjutada). 

No comments:

Post a Comment