Viimasel ajal on palju ebameeldivusi mu elus olnud. Mõni asi on mind kauemgi kummitanud, aga ma lihtsalt pole välja teinud. Ma ei saa aru, miks inimesed tahavad teiste elusid veel raskemaks elada, inimesed, kes peaksid olema su sõbrad.
Kuidas saab end kutsuda sõbraks, kui ei tehta teisestki välja, ei huvituta ta elust, ei räägita temaga, vaid lihtsalt ignoreeritakse nagu ta oleks nähtamatu. Rääkida kõlbab vaid siis kui ''sõpra'' saab solvata ja tema peale pahane olla. No cmon, nimetate end sõbraks?? Te ei ole sõbrad! te olete silmakirjalikud ja ei näe enda ninadest kaugemale. Miks peaks keegi tahtma teiega koos olla, kui teie seda ei taha ja näitate seda igal moel välja? Pole mõtet siin küsida, et mis su probleem on, sest järgneks küsimus, aga sinul? Nii raske on kirjutada niisama, võtta ühendust ja uurida?? Järelikult pole vaja kui ei võeta. Saab ka niisama hakkama. Tuleb olla lihtsalt tugev ja keskenduda inimestele, kellele sa korda lähed, nii on elu ka ilusam.
No comments:
Post a Comment