Elf - Ümbrus sama, kuid erinev mõttemaailm!

Hmm..

Nende viie päevaga kui me reisil olime on ta nii SUUREKS kasvanud! Ma nii nii igatsesin teda, ei saanud magada, sest ikka oli tema oma kurva näoga mu silme ees.. Koju jõudsime - oli ta pöördes!

Täiesti hull, kui kallis ta mulle on! :) Nii armas on hommikuti teda kallistada ja silitada, kui ta sind üle näo lakub ja soovib ilusat hommikut! :)

Viimasel ajal olen mina see, kes koeraga jalutamas käib.. Teistel pole aega vms..

Poisil juba hamabaid vahetub kõvasti ning kõik sügelevad!

Samuti hakkab suurte meeste kombed tulema, vaikselt tõstame juba jalga-.- Mis mulle üldse ei meeldi, ta pissib praegu nii nunnult:D

Elf on suur ujumise sõber:P Nii kahju, et pole järve või siukest laugemat kohta, kus võiks koeraga ujumas käia..

Ruudiga Elf läbi ei saa.. Neil käib minu toas kõva kaklus, et kelle territoorium see ikkagi on! Ruudi turtsub ja pahandab, ning Elf näitab hambaid, hammustab ja lööb käpaga! Ükskord kui Ruudit välja tahtsin võtta hakkas ta turtsuma ja pahandas ja üldse oli kuri.. Elf jooksis kohale ja istus ja vaatas, ning kui Ruudi puurist välja tõstsin hüppas Elf talle kallale, nign tõmas portsu karvu lahti, nii et Ruudil on üks palajas laik selja peal..

Ronjaga aga nuusutatakse, ning käiakse limps ja limps üle teise näo:D Miuke erinevus?

Elfil on viimasel ajal tulnud komme jalga lasta, käib naabrikoera juures..

Kui aus olla, siis on ta tegelikult üsna sõnakuulelik, minu sõna vahest ikka ei kuula, aga nohjh..

Isa ajab viimasel ajal kogu aeg, et Elf ära muretse õde (mina) annab sulle selle kohe tagasi, õde läheb sinuga välja, õde teeb seda ja toda:D.

Elfi lemmikmaiustusteks on pullipeenis, seakõrv, kalad, seajalg, ``hambaharjad``, liha..

Talle meeldib auto all magada ja garderoobis riiete all:D

Elf armastab auto sõitu!

Mulle meeldib temaga mängida, isegi väga! Lemmikmängudeks on peitus ja peitus eeest ära joostes :D Vms..

Jalgpalli finaali ajal saatis ema mu Elfiga mängima, õde oli Külitses ja ema-isa vaatasid jalkat.. Läksime Elfiga välja, ta mängib alati heameelega.. Mina jooksin peenarde vahelt kivide taha peitu ja luurasin teda, nägin kuidas poiss hiilis minu poole, mina hiilisin teiselt poolt ära ja nii jooksime peenarde vahel, kükitasin põõsaste taga ja tema otsis.. Lõpuks olime liivahunniku juures, üks ühes otsas, teine teises, vaatasime üksteist. Ta hakkas ühelt poolt tulema, ma liikusin teisele poole.. Lõpuks jooksis ta ühelt poolt ja mina teiselt poolt, kuni jõudsin maja ette, sirgele pinnasele, jäin seisma. Elf aga hakkas hüppama, hammustama, hüppas kätte kinni ja hammustas, ma ei suutnud ja hakkasin nutma, ei suutnud EI öelda! Lihtsalt nutsin ja lükkasin teda eemale.. Karjusin kõvasti, ``APPPI EMA!``, kuid ei miskit, nad olid nii süvenenud jalkasse ja kardinad olid ka akendel ees.. Lõpuks hüppas ta mulle kintsu.. Mul kadus pläta ja ta jooksis võidukalt sellega mäe otsa, mina aga nuttes, nuuksudes ja värisedes tuppa! Ema tuli ja küsis mis lahti, ma olin nagu tardunud, sõnagi ei saanud.. Lihtsalt nutsin ja värisesin.. Ema kaisutas mind ja palus rahuneda, kuid siiski oli öö magamata ja nutsin, sain suure šoki tänu sellele! Ja siiamaani kui ta oma hambad laiali ajab hakkan ma üle keha värisema, pisarad voolavad ja ma ei suuda liikuda ega midagi teha.. Mis on muidugi halb! Sest tema tunnetab kõike ja kasutab seda ära! Kuid loodame, et ma saan oma hirmust siiski üle! Pean saama!

Ma armastan sind Elf!